KOHTUMINE FOLKLORIST MARJU KÕIVUPUU JA FOLKLAULJA JAAK JUHANSONIGA
Järjekordne
üritus, kuhu Delta Chapter kutsus kõiki DKG Eesti liikmeid, toimus 16.02.18. mõnusas kaminasaalis.
Osalejad: Katrin Mill,
Liili Raava (Delta chapter uus kandidaat),
Kadri Mettis, Anu Joon, Anna Kikkas,Terttu-Triin Tomusk, Anu Ariste, Sirje
Hellerma, Margit Timakov,
Külalisesinejad: Marju Kõivupuu ja
Jaak Johanson, kes juhtisid pärimuskultuuriteemalist vestlusringi. Suurpärased esinejad lõid mõnusa meeleolu eelseisvateks Eesti 100 üritusteks.
Kuna õhtu kujunes meeleolukaks, läks jutt
ka teistele teemadele, ju siis oli tarvilik kõigist neist asjust kõnelda....
Marju Kõivupuu ja Jaak Johanson laulsid jutu vahele nii a cappella kui ka kitarri saatel vanu
kauneid rahvaviise.
Mõned
mõtted, mis jäid pärimuskultuuriteemadele lisaks kõlama aruteludest:
- · Professionaalne hästi haritud (ja hästi makstud) spetsialist peaks maksimaalselt panustama oma valdkonna ja riigi arengusse.
- · Naine (vana tark naine) on tradistioonilises perekeskses kultuuris autoriteet, see, kes tegelikult juhib, otsutab ja korraldab, olgu selleks siis Niskamäe vanaperenaine või musta huumoriga pooleks - itaalia maffiapealiku ema
- · Meie riigitüüri juures on palju neid, kes pole oma valdkonna kõrgetasemelised spetsialistid, vaid poolprofessionaalsed poliitikud või poliitikuhakatised. Õppejõud ja teadlane peab ennast pidevalt tõestama, iga tema liigutuse üle peetakse arvet ja erinevatest näitajatest sõltub tema suhteliselt tagasihoidlik palk. Ka tuleks küsida, miks suur osa Eesti haritlaskonnast on või väidab end olevat tänases Eestis sisepaguluses.
- · Eesti naisteajakirjad on suhteliselt sisutühjad - aastast aastasse korduvad samad teemad, naistega seotud teemadering on stereotüüpne ja kollasepoolne, et mitte öelda barbilik ja üpris naiivne. Väidetavalt pole Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala nüüdisajal kuigi populaarne, sest ajakirjanikuks saab hakata peaagu igaüks, kes vähegi kirjutada oskab.
- · Eesti keele kestmine sõltub sellest, mis keeles antakse Eestis edaspidi kõrgharidust. Kui eesti keel jääb ainult argisuhtluse keeleks, siis me ei saa kindlasti rääkida Eesti riigist ja eesti kultuurist selle praeguses tähenduses
- · Kool ja ainetunnid peavad olema õpilasele huvitavad ja innustatama teda pingutama, õppima. Õpilasele ei tohi koolis hakata igav, liiga lihtne. Õpilased on oma võimetelt ebavõrdsed ja koolide ainekavad peavad sellega arvestama - õpilastel peab olema maksimaalselt valikuid vastavalt tema annetele ja võimekusele. Õpetajad ja haridusvalkonnaga seotud teoreetikud peavad analüüsima sedagi, mida me kellele õpetame ja milleks?
