DKG EESTI ORGANISATSIOONI 13. AASTAKONVERENTS
10.04.2021.a. toimus DKG Eesti organisatsiooni
aastakonverents esmakordselt virtuaalselt. Konverentsi ’Distantsõppe
õppetunnid’ korraldas Beeta Chapter. Selleks, et saada erinevaid
arvamusi distantsõppe kohta, jaotati teemad chapterite vahel:
- Beeta Chapter: kogemused ja mõtted – alusharidus
ja koolijuht
- Alpha Chapter: kogemused ja mõtted – põhiharidus
ja õpilane
- Delta Chapter: kogemused ja mõtted - lapsevanemad
ja gümnaasium
- Põhiettekanne - HTMi välishindamisosakonna juhataja
Kristin Hollo
Reeli Tänavsuu Beeta Chapterist, kes töötab lasteaia juhatajana Pärnus, andis ülevaate
distantsõppe probleemidest lasteaias. Õpetajad jagunevad kaheks, need, kes
oskavad ja tahavad viruaalselt lastega suhelda ja need, kes ei ole selles
töövormis agarad, aga kes said piisavalt kogemusi teiste kolleegidega
suhtlemisel. Sama olukord on ka lapsevanematega, need kes tegelevad lasteaia
lastega kodus ja need, kes leiavad, et neil on koolilastega juba nii suur
töökoormus oma enda töö kõrvalt, et lasteaialapsed lihtsalt mängivad ise kodus.
Reelil oli toredaid illustratsioone, mida mõnedki kodud lasteaia õpetaja
juhendamisel tegid.
Terttu-Triin Tomusk Alfa Chapterist tutvustas uurimustöö
tulemusi, mida viidi läbi Saue Gümnaasiumis. Järgnevalt mõned märkmed põhikooli
õpilaste küsitlusest:
· Mis meeldib distantsõppe juures: saab kauem magada kooli kõndimise aja arvelt; saab
rohkem oma aega planeerida; saab harjutada enesedistsipliini; ei pea inimesi
otseselt nägema ja suhtlemise pärast stressama; saab olla vaikuses ja puhata
kui on vahetund; kui kõht tühi, saab süüa midagi; kui abi vaja, saab sõpradelt
küsida.
· Mis ei meeldi distantsõppe juures: esimesed tunnid veebis; tehnilised raskused; liiga palju
veebitunde; pikalt arvuti taga istumine; silmad õhtul väsinud; näost näkku
suhtlemist pole; paljud kasutavad kõrvalist abi; proovile pannakse aja
planeerimine ja iseseisev planeerimisoskus; kui palju tegemata töid, kaob
motivatsioon.
· Kontaktõppe positiivsed küljed: otse suhtlemine sõpradega ja õpetajaga; ühtsustunne;
rutiinne päevakava; kergem osaleda tunnis; lihtne asju mõista; saab kohe
küsida; liikumist rohkem – jalgsi kooli ja tagasi; ei pea niipalju arvutis
olema.
· Mis võib olla järgmisel õppeaastal raske? Kui õpetajad tahavad jätkata Opiqu ülesannetega;
materjal vajab palju kordamist; raske jälle harjuda koolis õppimisega;
läbipõlemise oht; raskused erinevate õppeainetega.
Anna Kikkas Delta Chapterist rääkis oma kogemustest distantsõppel kui gümnaasiumi
õpetaja ja ka lapsevanema siesukohast.
Anna õpetab kahes gümnaasiumis – Saku Gümnaasiumis ja Audentese
Rahvusvahelises IB koolis. Esialgu oli veebipõhine õpetamine harjumatu ja
tekkis tehnilisi apse nii õpilaste kui ka õpetaja poolelt. Läks aega kui said
paika tunni kodukord. Vahe töökoormuse ja tunni andmise vahel oli seotusd õpilaste
arvuga klassis. Kuna IB koolis õpilased valivad aineid, siis grupid on
tavaliselt reaalainetes väikesed, kuid tavakoolis õpib keemiat kogu klass. Kuna
õpilasd on vanemad, siis osatakse ka trikitada rohkem – ei lülitata kaameraid
sisse ja vahest ei teagi, kas õpilane on tunnis. Esialgu üllatasid väga kõrged
testide tulemused, kuid peagi sai selgeks, et õpilased ikkagi kasutavad
abivahendeid ja arutavad omavahel õigeid vastuseid. Seetõttu võttis Anna
kasutusele rohkem suulist küsitlemist, vestlust ja suuliseid vastuseid tunnis.
Veebis on suure klassiga keeruline töötada ka seetõttu, et õpilasi ei saa
aktiviseerida tunnis, ikka jääb osa õpilasi passiivseteks. Puuduseks on ka
võimalused ainepõhiste laboratoorsete tööde läbiviimiseks. See puudutab ka
füüsikat ja bioloogiat.
Lapsevanema seisukohalt nägi Anna distantsõppe alguses suurt segadust
kodudes. Õpetajad kasutasid erinevaid platvorme ja see tekitas õpilastes pingeid.
Ka kodutööde koormus oli esialgu väga suur. Uuest õppeaastast olid õpetajad
kogenenumad ja töö tundides palju efektiivsem.
Liilia Oberg Beeta Chapterist vaatas distantsõppele koolijuhi pilgu läbi:
Positiivsete külgedena tõi Liilia välja, et viiruse uues laines, olid
kõigil kaasa võtta esimese perioodi kogemus. Süsteemi oli sisse elatud,
kasutati ühtset keskkkonda TEAMsi. Õpetajatel oli võimalus virtuaalseid tunde
teha ka koolist, kasutades tahvlit matemaatika õpetamisel näiteks. HEV õpilased
olid koolis ja ka tugispetsialistid oli koolis. Toimusid personaalsed vestlused
õpetaja ja tunnis viibijate vahel. E-stend oli hea vahend, kuhu koondati kogu
info.
Negatiivsete probleemidena tõi Liilia välja aja planeerimist ja hindamisega
seotud kitsaskohti. Probleemiks oli ka õpilaste toitlustamine.
Distantsõpe tõi välja tõsiasja, et õpilased vajasid õpilasüritusi, praktilisi
tegevusi.
HTMi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo andis konverentsil viibijatele olulist teavet, mis on
kujutatud slaididel.
Peale konverentsi toimus DKG Eesti aastakoosolek, kus lahkuv organisatsiooni president pidas Katrin Mill oma kõne, milles väljendas, et on eriti tähtis, et iga liige mõtleks, miks ta DKGsse kuulub ja mida annab tema sellele organisatsioonile ja mida ta siit vastu tahab saada.
Chapterite
presidendid tegid ülevaate sündmustest oma chapterites. Alfal ja Deltal oli
piiratud kontakt üritused, sevastu Beetal, kes on Pärnus, sai väikese viiruse
leviku tõttu kohtuda märksa tihedamini.
Beeta Chapter tutvustas oma uut liiget Täht Enet.
Margarita tutvustas kuulajatele, mida ta on teinud Euroopa Regiooni
presidendina ja millised on plaanid 2021-2022.
Uus DKG Eesti organisatsiooni president Tiiu Vitsut võtab oma ameti Katrin
Millilt üle 1.07.2021. Uude juhatusse (2021-2023) hakkab kuuluma Hariduse
edendamise juht Kadri Kõiv, laekurina jätkab Jelena Rootamm. Tiiul tuleb leida
uus Liikmeskonna juht ja sekretär.
Aastakoosolek lõppes kahe liikme tnnustamisega tänukirja ja käsitööroosiga: president Katrin Mill, kes juhtis organisatsiooni raskel pandeemia ajal ja Leila Roos, kes oma väga eripärase joonistamise stiili kaudu on võitnud kaks korda koha Rahvusvahelise DKG Kunstigaleriis tuues DKG Eesti nime rahvusvahelise ühingu kodulehele.
Tänud Beeta Chapterile aastakonverentsi eduka
korraldamise eest!
