KUIDAS KESKEALISE
TÖÖTAVA NAISENA ÕPPIMISEGA HAKKAMA SAADA JA MIDA SEE TERVE PEREKONA JAOKS VÕIB
TÄHENDADA ehk KUIDAS LEIDA VÕLU JA TALUDA VALU TERAPEUDIKS ÕPPIDES.
Just sellisel teemal
kutsus Delta chapteri liige Auli Andersalu-Targo kuulama mõtteid oma
kogemustest töö ja pere kõrvalt omandada uus eriala ja kas on võimalik selles protsessis vältida
’läbipõlemist’.
Auli on õppinud
Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ja töötanud 20 aastat koolipsühholoogina. Hiljuti hakkas Aulit saatma tunne, et ’veel on
vaja midagi’. Tema sõbratarid olid juba õppinud terapeutideks ja tekkis hirm,
et ta nagu jääks millestki ilma või maha, ehk ’fear of missing out’.
Nii asuski Auli
õppima terapeudiks 2019.a. veebruaris. Õppematerjalide maht oli suur, nii eesti
kui inglise keeles, üks referaat ja essee järgnes teisele. Siis tuli koroona ja
õppematerjalide maht veebis aina kasvas. Tekkis kurnatus õppimisest käies samal ajal ka tööl.
Margarita meenutas,
kuidas tema tütar, kes käis tööl ja lapsed olid eelkooliealised, alustas ka
teise kõrghariduse omandamist. Õppimise aeg tuli varastada öötundidest ja tema
abikaasa küsis. ’Kas nii hakkabki olema?’
Auli ei õppinud
öösiti, nagu ta ütles, ta magas. Oht läbipõlemisele ja oma ’mina’ kaotamisele
siiski kummitas.
MILLISED OLEKSID
ABIVAHENDID?
Auli tütar on juba
kodust lahkunud ja elu Prantsusmaal ei võimalda igapäevaseid lähedaid suhteid
tütrega ja ometi on just Auli täiskasvanud tütar tema inspiratsiooni allikaks.
Auli taastas tihedad
suhte oma emaga, püüdes end panna taas lapse positsiooni. Tänapäeval
on peredes suur koormus naiste peal. Kui tekib soov veel õppida midagi uut,
siis leitakse end isegi dilemma ees – loobuda armastusest või iseendast.
Tegelikult tuleb luua tasakaal paarissuhtes - kes on väga aktiivne, peaks
tagasi tõmbuma ja ka majapidamistööd ning laste eest hoolitsemise omavahel ära
jagama.
Siin mõned Auli
näpunäited meile kõigile:
Universaalsed psühholoogilised
baasvajadused:
1) vajadus seotuse
järele – tunne, et ollakse teistega tähenduslikult seotud ja kuulutakse
nendega kokku, tuntakse end turvaliselt ja väärtustatuna erinevates sotsiaalsetes
gruppides
2) vajadus
kompetentsuse järele – hakkamasaamise tunne optimaalselt väljakutsuvate
ülesannetega; tunne, et mõistetakse ümbritsevat maailma ja selle toimimist
3) vajadus
autonoomia järele – tunne, et teen ise valikuid ja suunan ise oma
käitumist; võin olla Mina Ise ja sellena respekteeritud. Ei tähenda sõltumatust
või üksijäetust!
Nagu propageerib Fred
Jüssi: Õpi logelema! Auli täiendab: tee teatud päevadel, teatud tundidel MITTE
MIDAGI TEHA või tegeleda enda asjadega. Õpetaja ei oska logeleda, muutuste
tegemine on raske, aga võimalik. Stress halvendab täidesaatvate funktsioonide
tööd ja võib tekitada selle all kannatajast mulje, nagu tal oleks aktiivsus- ja
tähelepanuhäire. Kui me oleme kurvad,
üksildased või stressis, oleme viletsamad tähelepanu ümberlülitamisel/suunamisel
ja ebaolulise info ignoreerimisel. Kui oleme õnnelikud, oleme selles paremad.
Ikka tuleb endalt küsida, mis on minu elus tähtis. ’Fear of missing out’ tuleb
asndada ’joy of missing out’ – nautida igat hetke oma elus ilma muretsemata,
mida teised teevad, nautida seda, mis on olemas.
ENESEHOOLE TASEMED
KUIDAS SEDA
SAAVUTADA?
Fookus mingiks ajaks
endale, jookse
sõna otseses mõttes stressi eest, õpi
tegema pause pingutuste vahel või leia
uus hobi
·
12 ASPEKTI
ÕNNELIKUKS ELUKS
PUHKAMISE 7 TÜÜPI:
Lõpetuseks, Auli soovitab leida
endale väike talisman. Auli: 'Võta ta kätte, uuri ja imetle teda – usu, et viib tähelepanu
ärevast seisundist!'
Suured tänud, hea
Auli. Hoia end! Leia aega elevandi jaoks!