Väisasime Saku Gümnaasiumi

Jõudsime Tallinnast Saku Gümnaasiumisse 20 minutiga. Nii Tallinna lähedal. Ja ometi külastas mõnigi meist Sakut elus esimest korda.

Saku Gümnaasiumi hoone ise on väga imposantne – 6 sambaga hiiglane! Maja oli hele, avar ja puhas. Ja milline laboratoorium on keemia õpetaja Anna käsutuses! Vau! Paneb kadestama!

Anna ootas meid naerulsuil oma kabineti uksel. Laual ootasid meid ees suupisted, appi kui hea moonikook (Anna tehtud) ja oma aia ürtidest tee.

Anna oli meile ette valmistanud 2-tunnise põhjaliku ülevaate oma Erasmus+ õpetajakoolitusest Tenerifel Puerto de la Cruz linnas - ’Pehmed oskused ja emotsionaalne intelligentsus õpetajatele ja koolijuhtudele’.

Anna:

’Kursusel käsitleti järgmisi teemasid: pehmed oskused, emotsionaalne intelligentsus, juhtimine ja meeskonnatöö, efektiivne kommunikatsioon, avalik esinemine ja konflikti juhtimine. See on ju kõik see, mida vajab iga aineõpetaja ja klassijuhataja. Mistahes aine ja kuitahes loogilise teema õpetamise eelduseks on auditooriumiga loodud hea usaldus ja kontakt. Kursusel jagati  sealhulgas nippe, kuidas ära tunda nii positiivset kui ka negatiivset kehakeelt. Toodud näited ja harjutused olid praktilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on ääretult tähtis. Suhtlemisel kuulub tervelt 55% kehakeelele, 38% hääletoonile ja vaid 7% sõnadele. Uskumatu, kas pole? Kursusel selgitati, et konflikt ei olegi alati halb, vaid võib hoopis edasi viia. Õpetati, kuidas ära tunda ja vajadusel sõltuvalt olukorrast rakendada erinevaid suhtlusstiile: agressiivne, passiivne, passiivne-agressiivne, ennast kehtestav. Emotsionaalne intelligentsus pole mitte pelgalt  tähtis inimestevahelistes suhetes, vaid see määrab kõik ülejäänu’.

Saime teada, et Daniel Goleman eristab 6 juhtimisstiili – visionäär, coaching, siduv, demokraatlik, sundiv, kiirustav. Neli esimest toetvad positiivset tulemust, 2 viimast tekitavad pingeid. Tegelikult pole ühtegi puhast juhtimisstiili ja kõik nad peaksid vahelduma. Liider teab, mis on eesmärk, kuidas seda saavutada ja kuidas inspireerida inimesi enda ümber eesmärgini jõuda. See on ka õpetaja ülesanne koolis. Lühialt- ’pehmed oskused’ on inimestevahelised suhted, mis baseeruvad emotsionaalsel intelligentsusel.

Anna pani meid ülesandeid tegema, mis olid lõbusad ja samas vägagi õpetlikud.

AITÄH, ANNA!!!

Grupitöö abivahendid, et tõsta käte abita topsid ilusti üksteise peale

 

TEHTUD!

Edukas naiskond!

Aitäh, Anna nii toreda vastuvõtu eest!

 

Plaanid, plaanid, plaanid 2021-2022

 

Delta chapteri liikmed pidid kogunema traditsioonilises Kodukohvikus oma esimesele sügiskoosolekule, aga haigus oli meie presidenti kimbutanud ja me kolisime kähku Zoomi.

Päevakorras oli chapteri ürituste planeerimine, mõtete kogumine kevadiseks aastakonverentsiks ja uue potensiaalse liikme tutvustamine.

Plaane oli mitmeid:

·       Anna kutsub 19.10. külla Saku Gümnaasiumisse, et tutvustada kooli ja jagada muljeid Erasmus+ koolitusest Teneriffel.

·       Koroona tõttu ära jäänud KAI kunstikeskuse külastus on taas plaanis.

·       Kadri Viires innustas liikmeid osalema Erasmus+ koolitustel ja Jelena lubas detsembris projektikirjutamisele õla alla panna. 

·       Kindlasti osaleme jõuluüritusel.

·       Uuel aastal hakkame aastakonverentsi ette valmistama, mille teemaks võiks olla keskkond ja loodusteaduste õpetamine kooli. Kõigile meeldis Beeta Chapteri algatus kaasata kõiki chaptereid panustama ettekannetega.

Saime tuttavaks Delta uueks liikmeks kandideeriva Elena Samsonowaga. Elena on inglise keele õpetaja Audentese Rahvusvahelises IB koolis. Margarita iseloomustas Elenat kui tublit noort õpetajat, kelle mentoriks ta oli ja kes on õpivõimeline igas keerulises olukorras.

Kohtumiseni Sakus 19.10.

Seniks naudime sügise värvilist ilu ja soovime president Kadrile kiiret paranemist!

 

DKG Eesti organisatsiooni sügisüritus ehedal Kihnu saarel

Deltakad ärkasid 17.08. hommikul kell 4 hommikul (!) et teele asuda Munalaiu sadama poole, kust algas Beeta chapteri organiseeritud sügisüritus: meid ootas ehe Kihnu saar.

Kihnu saar asub Läänemeres Liivi lahes. Kihnut ümbritseb 56 laidu, kus elavad linnud ja hülged. Kihnu väin on rahvusvaheline lindude kaitseala. Lähimal asustatud saarel, Manilaiul, elab umbes 40 inimest. Kihnus elab 500 inimest, kelledest paiksemad on 350. Külasid on 4. Kihnu Virvet me ei kohanud. (:

Rannaniite ja kadakasi karjamaid piiravad mere poolt luited ja liiv, mida oli hästi näha Kihnu tuletorni juurest. Piki saart kulgeb kõrgem männimetsaga kaetud moreenseljandik. Ja ei ühtegi kuuske! Kihnlased toovad jõulude ajal tuppa väikese männi.

Püsiasustus sai alguse 14. sajandil. Arvatakse, et pärast Jüriöö ülestõusu põgenesid saarlased ja läänlased koos  peredega mere taha Kihnu.

Saare muudab eriliseks oma meel ja keel, kogukondlik elulaad ja kombed. Kihnu keel on iseloomuliku laulva intonatsiooni ja kohaliku sõnavaraga murrak.

Traditsioonide järgi elamine on kihnlastele loomulik ja ainuõige elamisviis. Kihnu naine paneb kördi selga armastuse pärast, mitte et kellelegi muljet avaldada. Kihnu naise jaoks on tema rahvariie maailma ilusam ja ta ise on kõige ilusam just seda kandes. Kihnu naisel on vakas palju körte, kas punane, poolpunane, kiipsuga, sinine või must leinakört. Kördi värvus dikteerib, mis värvi sitsijakk ja põll selga pannakse. Põll on ainult abielunaise riietus, vabaabielus oleval mitme lapse emal õigust seda kanda ei ole. Mehe rahvariie on troi ehk mustriline kootud kampsun, aga mehed seda igapäevaselt ei kanna. Troi on väärikas ja kallis kingitus ja Kihnu aukodanikud kannavad neile kingitud troid uhkusega.

Meid oli kokku 15. Peale randumist Kihnu sadamas, jalutasime umbes 15 minutit Maarjaliisa vanaema kodutallu, kus Beetakad olid kaasa võtnud rikkaliku hommikusöögi. 

Munalaiu sadamas

Jalutuskäik Maarjaliisa vanaema koju

Beetakate rikkalik hommikusöök

Kui kõht täis, tuli ronida lahtisesse kastiautosse, mida juhtis nooruke Kihnu naine.

Autokastist mahatulemiseks oli vaja abistavaid käsi

Külastasime Kihnu tuletorni, Kihnu kooli ja Kihnu muuseumi. Kihnu kooli direktor Jana Ruubel rääkis pikalt koolist, õpetajatest, õpilastest ja lastevanematest, oma töö rõõmudest ja väikestest muredest, milleks ikka on õpetajate ja kaasaegsete vahendite nappus. Küsimusele, kas ta jääbki Kihnu elame, vastas Jana, et kindlasti niikauaks, kuni lapsed suureks kasvavad, et pakkuda neile õnnelikku lapsepõlve (nagu Bullerby külas)

Kihnu kirik

Kihnu koolis võttis meid vastu kooli direktor Jana Ruubel

Kihnu muuseum

Giid selgitab körtide värvide tähendusi ja tahvariiete kandmise traditsioone

Kihnu Jõnni vahakuju

Lõunasöögiks pakuti rahvamajas ehtsat haugi suppi, traditsioonilist keedetud soolaliha aedviljadega ja kohevat pirukat. Nämm, nämm.

Paduvihm oli küll meie jälitaja, aga köömes nende vahvate elamuste kõrval.

Aitäh Beetakatele niiiiiiiiiiiiiiiiii vahva reisi eest! Armsad mälestused jäävad kindlasti pikalt püsima!

 DELTAKAD LÕPETASID DKG AASTA MEELEOLUKALT!

Jelena ettepanekul ja Kadri organiseerimisel toimus Delta Chapteri viimane selle hooaja üritus kunstisalongis ’Vein ja Pintsel’. Lõpuks ometi - silmast silma nägemine ja kallistused!

Oli supermõnus loominguline kogemus, milles sai lõõgastuda. Maalimine oli ettevaatust nõudev oskus – segada tuli 6 akrüülvärvi ühte topsi ja kallata lõuendile (mitte tilkagi riietele!). Ja siis keerasime ja keerasime. Ja igaüks meist sai omanäolise maali. Kahe uue värvi kooskallamisega lõuendile saime teha ka lisaelemendi, millest paelaga keerutades sündis lill või sulg või mäed.

Oli lihtne ja lõbus elamus!

Ilusat suve ja uute kohtumisteni sügisel!

MEIE ARVATES ON MAALIMINE LÕBUS KUNST NII ET VÕTA KAASA OMA SÕBRAD, LEMMIKJOOK JA TULE NAUDI 

 DKG EESTI ORGANISATSIOONI 13. AASTAKONVERENTS

10.04.2021.a. toimus DKG Eesti organisatsiooni aastakonverents esmakordselt virtuaalselt. Konverentsi ’Distantsõppe õppetunnid’ korraldas Beeta Chapter. Selleks, et saada erinevaid arvamusi distantsõppe kohta, jaotati teemad chapterite vahel:

-       Beeta Chapter: kogemused ja mõtted – alusharidus ja koolijuht

-       Alpha Chapter: kogemused ja mõtted – põhiharidus ja õpilane

-       Delta Chapter: kogemused ja mõtted - lapsevanemad ja gümnaasium

-       Põhiettekanne - HTMi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo

Reeli Tänavsuu Beeta Chapterist, kes töötab lasteaia juhatajana Pärnus, andis ülevaate distantsõppe probleemidest lasteaias. Õpetajad jagunevad kaheks, need, kes oskavad ja tahavad viruaalselt lastega suhelda ja need, kes ei ole selles töövormis agarad, aga kes said piisavalt kogemusi teiste kolleegidega suhtlemisel. Sama olukord on ka lapsevanematega, need kes tegelevad lasteaia lastega kodus ja need, kes leiavad, et neil on koolilastega juba nii suur töökoormus oma enda töö kõrvalt, et lasteaialapsed lihtsalt mängivad ise kodus. Reelil oli toredaid illustratsioone, mida mõnedki kodud lasteaia õpetaja juhendamisel tegid.

Terttu-Triin Tomusk Alfa Chapterist tutvustas uurimustöö tulemusi, mida viidi läbi Saue Gümnaasiumis. Järgnevalt mõned märkmed põhikooli õpilaste küsitlusest:

·       Mis meeldib distantsõppe juures: saab kauem magada kooli kõndimise aja arvelt; saab rohkem oma aega planeerida; saab harjutada enesedistsipliini; ei pea inimesi otseselt nägema ja suhtlemise pärast stressama; saab olla vaikuses ja puhata kui on vahetund; kui kõht tühi, saab süüa midagi; kui abi vaja, saab sõpradelt küsida.

·       Mis ei meeldi distantsõppe juures: esimesed tunnid veebis; tehnilised raskused; liiga palju veebitunde; pikalt arvuti taga istumine; silmad õhtul väsinud; näost näkku suhtlemist pole; paljud kasutavad kõrvalist abi; proovile pannakse aja planeerimine ja iseseisev planeerimisoskus; kui palju tegemata töid, kaob motivatsioon.

·       Kontaktõppe positiivsed küljed: otse suhtlemine sõpradega ja õpetajaga; ühtsustunne; rutiinne päevakava; kergem osaleda tunnis; lihtne asju mõista; saab kohe küsida; liikumist rohkem – jalgsi kooli ja tagasi; ei pea niipalju arvutis olema.

·       Mis võib olla järgmisel õppeaastal raske? Kui õpetajad tahavad jätkata Opiqu ülesannetega; materjal vajab palju kordamist; raske jälle harjuda koolis õppimisega; läbipõlemise oht; raskused erinevate õppeainetega.

Anna Kikkas Delta Chapterist rääkis oma kogemustest distantsõppel kui gümnaasiumi õpetaja ja ka lapsevanema siesukohast.

Anna õpetab kahes gümnaasiumis – Saku Gümnaasiumis ja Audentese Rahvusvahelises IB koolis. Esialgu oli veebipõhine õpetamine harjumatu ja tekkis tehnilisi apse nii õpilaste kui ka õpetaja poolelt. Läks aega kui said paika tunni kodukord. Vahe töökoormuse ja tunni andmise vahel oli seotusd õpilaste arvuga klassis. Kuna IB koolis õpilased valivad aineid, siis grupid on tavaliselt reaalainetes väikesed, kuid tavakoolis õpib keemiat kogu klass. Kuna õpilasd on vanemad, siis osatakse ka trikitada rohkem – ei lülitata kaameraid sisse ja vahest ei teagi, kas õpilane on tunnis. Esialgu üllatasid väga kõrged testide tulemused, kuid peagi sai selgeks, et õpilased ikkagi kasutavad abivahendeid ja arutavad omavahel õigeid vastuseid. Seetõttu võttis Anna kasutusele rohkem suulist küsitlemist, vestlust ja suuliseid vastuseid tunnis.

Veebis on suure klassiga keeruline töötada ka seetõttu, et õpilasi ei saa aktiviseerida tunnis, ikka jääb osa õpilasi passiivseteks. Puuduseks on ka võimalused ainepõhiste laboratoorsete tööde läbiviimiseks. See puudutab ka füüsikat ja bioloogiat.

Lapsevanema seisukohalt nägi Anna distantsõppe alguses suurt segadust kodudes. Õpetajad kasutasid erinevaid platvorme ja see tekitas õpilastes pingeid. Ka kodutööde koormus oli esialgu väga suur. Uuest õppeaastast olid õpetajad kogenenumad ja töö tundides palju efektiivsem.

Liilia Oberg Beeta Chapterist vaatas distantsõppele koolijuhi pilgu läbi:

Positiivsete külgedena tõi Liilia välja, et viiruse uues laines, olid kõigil kaasa võtta esimese perioodi kogemus. Süsteemi oli sisse elatud, kasutati ühtset keskkkonda TEAMsi. Õpetajatel oli võimalus virtuaalseid tunde teha ka koolist, kasutades tahvlit matemaatika õpetamisel näiteks. HEV õpilased olid koolis ja ka tugispetsialistid oli koolis. Toimusid personaalsed vestlused õpetaja ja tunnis viibijate vahel. E-stend oli hea vahend, kuhu koondati kogu info.

Negatiivsete probleemidena tõi Liilia välja aja planeerimist ja hindamisega seotud kitsaskohti. Probleemiks oli ka õpilaste toitlustamine.

Distantsõpe tõi välja tõsiasja, et õpilased vajasid õpilasüritusi, praktilisi tegevusi.

HTMi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo andis konverentsil viibijatele olulist teavet, mis on kujutatud slaididel.

 

Peale konverentsi toimus DKG Eesti aastakoosolek, kus lahkuv organisatsiooni president pidas Katrin Mill oma kõne, milles väljendas, et on eriti tähtis, et iga liige mõtleks, miks ta DKGsse kuulub ja mida annab tema sellele organisatsioonile ja mida ta siit vastu tahab saada.

Chapterite presidendid tegid ülevaate sündmustest oma chapterites. Alfal ja Deltal oli piiratud kontakt üritused, sevastu Beetal, kes on Pärnus, sai väikese viiruse leviku tõttu kohtuda märksa tihedamini.

Beeta Chapter tutvustas oma uut liiget Täht Enet.

Margarita tutvustas kuulajatele, mida ta on teinud Euroopa Regiooni presidendina ja millised on plaanid 2021-2022.

Uus DKG Eesti organisatsiooni president Tiiu Vitsut võtab oma ameti Katrin Millilt üle 1.07.2021. Uude juhatusse (2021-2023) hakkab kuuluma Hariduse edendamise juht Kadri Kõiv, laekurina jätkab Jelena Rootamm. Tiiul tuleb leida uus Liikmeskonna juht ja sekretär.

Aastakoosolek lõppes kahe liikme tnnustamisega tänukirja ja käsitööroosiga: president Katrin Mill, kes juhtis organisatsiooni raskel pandeemia ajal ja Leila Roos, kes oma väga eripärase joonistamise stiili kaudu on võitnud kaks korda koha Rahvusvahelise DKG Kunstigaleriis tuues DKG Eesti nime rahvusvahelise ühingu kodulehele.

Tänud Beeta Chapterile aastakonverentsi eduka korraldamise eest!

 Jaan Tootsen käis külas Delta Chapteril

 

Esmaspäeval, 15.veebruaril toimus DKG  Delta Chapteri kohtumine ajakirjaniku ja filmirežissööri Jaan Tootseniga.

Jaan Tootsen on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežii eriala ja ta on raadiosarja "Ööülikool" algataja ning selle kauaaegne toimetaja.

Õhtu teemat Kuidas olla oma elu režissöör? mõjutas ja hakkas suunama eelmisel päeval tulnud kurb teade muusik Jaak Johansoni lahkumisest.

Paratamatult viis see meie jutuajamise igavikulistele küsimustele: mis on elu mõte?, mis on reaalsus?, kuidas jõuda iseendani?, ajalooline tõde vs hea lugu?

Nii 20 aastat „Ööülikooli“ toimetamist kui ka dokumentaalfilmide tegemine on andnud Jaan Tootsenile võimaluse kohtuda erakordsete inimestega, jälgida nende tegemisi, elada nende mõttemaailmas. See kõik on võimaldanud tal mõtestada oma elu justkui kõrvaltvaatajana. Võimalus, mis meil, nö tavalistel inimestel puudub ja teeb ehk pisut kadedakski.

Küsimusi, kuigi neid oleks olnud palju, me muidugi esitada ei saanud, 2 tunnine koosolemise aeg sai otsa, aga inspiratsiooni saime kuhjaga, samuti ühe lugemissoovituse: “Jumal ja teadus“, autoriteksVormi algus Jean Guitton, (üks 20. sajandi suurimaid kristlikke filosoofe ja Prantsuse Akadeemia liige) ning loodusteadlased Griashka ja Igor Bogdanovid.

Kohtumist jääb meenutama Jaan Tootseni koostatud raamat „Eesti mõttemaastikud. Ööülikooli loengud.“ Kindlasti hea teejuht oma enda elu mõtestamisel. Olgu siin lõpetuseks ära toodud üks lõik nimetatud raamatust:

„„Ühel aastal olime Ööülikooli kambaga väljasõidul Võrumaal. Salvestasime loenguid Rõuge kultuurimajas. Suitsupausi ajal õues trepi peal küsis keegi kohalik Peeter Lauritsalt, et mis asja seal Ööülikoolis siis õpetatakse? „Eks ikka seda vanainimeste asja“, ei jäänud Peeter vastust võlgu.““ (J. Tootsen, lk.9)

                                          Jaan Tootsen - filmimees, kirjanik, filosoof, lihtsalt tark mees

Autogrammid autorilt

Jälgisime piiranguid

                                       Ühispildiks tuli hetkeks maskid langetada

                                        Oli soe ja ühendav Delta kokkusaamine

                                        Blogija Margit. Fotod Margarita erakogust.

 

Kokkusaamine on algus,

ühisosa leidmine on edusamm,

koos töötamine toob edu!

12. jaanuaril osalesid DKG Eesti organisatsiooni Alfa, Beeta ja Delta chapterite presidendid Anu Ariste, Liilia Oberg, Kadri Mettis ja Terttu-Triin Tomusk rahvusvahelisel Zoom koosolekul, mille korraldas Margarita, Euroopa Regiooni Direktor 2020-2022. Margarita üks eesmärkideks on liita DKG Euroopa organisatsioone. Erinevad virtuaalsed platvormid avavad mitmeid võimalusi üksteisega paremini tuttavaks saada, sõprust tugevdada ja oma juhtimis- ning koolitaja kogemusi vahetada. Seekord toimus koosolek koos DKG Islandi organisatsiooni chapterite presidentidega. Külaliseks oli Marianne Skardeus DKG Rootsi organisatsioonist.

Koosoleku eesmärk oli tutvuda DKG Rahvusvahelise Hariduse Edendamise komiteega, kuhu Marianne Skardeus kuulub Europa esindajana. Meie Kadri Mettis esindas DKG Eesti Hariduse Edendamise komiteed. Marianne Skardeus on DKG Eesti ‘ristiema’, kauaaegne DKG liige ja seetõttu oli temaga taaskohtumise üle eriti hea meel.

DKG Rahvusvahelise Hariduse Edendamise komitee eesmärk on läbi erinevate programmide toetada noori õpetajaid ja DKG organisatsioonide juhte. Marianne pööras tähelepanu sellele, et DKG Euroopa liikmed külastaksid sagedamini Rahvusvahelise DKG Ühingu veebilehte (www.dkg.org) ja DKG Euroopa veebilehte (www.dkgeurope.org) et olla paremini kursis ülemaailmse organisatsiooni tegevustega, osaleda virtuaalsetel koolitustel ja erinevates projektides, olema julge kandideerima rahvusvahelistesse komiteedesse, kus töötavad koos erinavate kultuuride esindajad ja kus vöetakse kuulda Euroopa häält.

18. jaanuaril kohtusid omavahel DKG Eesti ja DKG Soome organisatsioonide esindajad. Seekord olid külas DKG Soome esindajad Eija Liisa Sokka-Meaney Rahvusvahelisest Kommunikatsiooni ja Turunduse komiteest ja Ritta-Liisa Arpiainen Konstitutsiooni komiteest. Kommunikatsiooni komitee annab 6 korda aastas välja ajakirja ’Get connected’, kus avaldatakse artikleid, mis tõstavad liikmete teadlikkust organisatsiooni eesmärkidest. Riitta-Liisa selgitas, et DKG Konstitutsiooni viiakse pidevalt sisse parandusi, et lihtsustada reeglite ja regulatsioonide mõistmist.

DKG Eesti liikmeid ootavad ees uued rahvusvahelised kohtumised kevadel.

Uute kohtumisteni!

Palju inimesed tahtsid olla ärkvel 1. jaanuaril kell 00.00. et oma silmaga näha, kuidas aasta 2020 lõplikult lahkub, et annab teed uuele aastale, mis toob kaasa uued lootused, uued unistused ja uued kordaminekud.

Me avame uue 365 leheküljelise puhta raamatu. Me ise hakkame sellesse sisse kirjutama. On aeg seisatada, jätta halvad mõtted eemale ja tugevdada end positiivsete mõtetega. Traditsioonilistele uue aasta tõotustele on lisandunud veel üks: Saada vaktsineeritud. See annab lootust vabaneda isolatsioonist, annab võimaluse taas kallistada sõpru ja teha reisiplaane.

DKG Euroopa organisatsioonide esindajad kogunevad 11. jaanuaril 2021 kell 20.00. Zoom koosolekule, et kohtuda nende Euroopa liikmetega, kes töötavad DKG rahvusvahelistes komiteedes. Kui oled huvitatud sellel koosolekul osalemisest, siis anna sellest teada Margaritale hiljemalt 9.01.ks.

Olgu uus aasta sama kaunis ja puhas kui tänane lumi!