DKG Eesti organisatsiooni sügisüritus - jalutuskäik Paldiskis 18.08.

Paldiski on nii Peeter I kui nõukogude-aegsete militaarrajatiste ehe näide. 1715. aastal otsustas Põhjasõjas Eesti vallutanud Venemaa tsaar Peeter I rajada siia heade looduslike tingimuste tõttu sõjasadama ja merekindluse. Algselt Rogerwieki nime kandnud sadam sai 1762. aastal nimeks Baltiiski Port ehk Balti sadam. 1718. aastal pandi alus 5 bastioniga Peetri Kindlusele (Muula mäed), mille vallikraavid on paesse raiutud. 

Amandus Adamson ostis Paldiskisse krundi elumaja ja suveateljee ehituseks 1896. aastal ning asus sinna koheselt ateljeehoonet rajama. Amandus Adamson kasutas ateljeed algselt tõenäoliselt suvekuudel pisemate kujude modelleerimise, maalimise ja suvituspaigana. Amandus Adamson kolis perega jäädavalt Paldiskisse 1918. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka kahekorruseline elumaja. Kujur suri oma kodus Paldiskis 1929. aastal, kuid tema pere jäi sinna edasi elama. Pärast II maailmasõda kasutas perekond suveateljeed eluhoonena, sest elumaja põletati sõjaväelaste poolt 1944. aastal maha. Maja ateljeeruumis püüti 1960-70. aastatel käivitada Amandus Adamsoni muuseumituba. Amandus Adamsoni tütar Corinna elas hoones 1981. aastani. 2005. aastal kinkis Amandus Adamsoni tütar Maria Maddalena Carlsson maja Eesti riigile ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal – Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Euroopa Liidu toel restaureeritud maja on muuseumina külastajatele avatud alates 13. novembrist 2010.

Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik

Kiriku ehitamist rahastas Boris Tšaplõgini mälestusfond. Kiriku avamine ja pühitsemine toimus 13. juunil 2015. Kiriku alumise korruse altari juures, asub baptisteerium, kus ristitav kastetakse täielikult vee alla. V. Šadrini projekti põhjal rajatud kirikuhoone vastab puitkirikuarhitektuuri kaanonitele.

Pakri pank ja tuletorn

Peaaegu kogu Pakri poolsaart ääristab uhke Põhja-Eesti klindi astang, mis on kõrgeim (24 m) Pakri neemel, kus klint laskub otse merre. Pangapealsel näitab alates 1889. aastast laevadele teed Pakri tuletorn, mis on Eesti kõrgeim (52 m). 1718. aastal asus Vene tsaar Peeter I rajama võimsat merekindlust ja linna, tänase nimega Paldiski. Läbi ajaloo on Paldiski olnud tähtis sõjaväe- ja kaubanduslinn. Nõukogude perioodil oli Paldiski rangelt suletud sõjaväetsoon.

Tavernis Peeter Toll andis Margarita soovitusi DKG vituaalsel kongressil esitatud presentatsioonide järelvaatamiseks. 

Suur tänu Anu Aristele ja Alfa Chapterile mõnusa õhtupooliku eest. Oli super ilm, tuulevaikus ja tore oli taas koos olla.