PÄÄSKÜLA RABAS
Uus DKG Eesti aastaring algas 16.08. Alfa Chapteri poolt
organiseeritud rabamatkaga. Giidiks Meriliis Kotkas Loodusmuuseumist.
Olnud käinud Soomaa rabas kord, siis Pääsküla matkarada nagu
oli raba ja ei olnud ka, rohkem nagu roheala, millest suure osa moodustavad inimtegevusest (turba varumine,
kuivenduskraavide ja teede rajamine) tugevalt mõjutatud metsastunud raba. Kuna
matkarada algas linna külje alt, siis miks mitte nimetada seda linnarabaks. Oli
ju laudteed, oli turbapinnas, oli murakaid, jõhvikaid, lihasööja taim, oli lehtmetsa
ja männimetsa, oli ka lagedamaid kohti 15 aasta taguse põlengu tõttu. Oli ka vesiseid kohti, kus pidime oma jalad
paljaks võtma ja püksisääred ülesse keerama, et üleujutatud laudteel kõndida. Kuid
tänu Meriliisi jutustustele ja meile organiseeritud linnulaulude ja loomade (kährik,
hunt, kits ja kobras) karvkatte äraarvamise mängudele oli 5,2 km matk väga
lahe. Mõnusale tundele aitas kaasa soodne ilm, hea seltskond, piknikukorvi
jagamine ja Audentese vilistlaste Helena ja Laura kohtamine, kes just olid oma
koeraga jalutamas kodulähedases rabas. Kindlasti mõjus meie tervisele 8000
sammu väga hästi!
Kuigi kaardi peal oli raba ringikujuline, kohtasime teel
mitmeid ristmikke, kust ilma Meriliisi abita poleks me ise küll õigesse suunda
pööranud. Kui jõudsime 10 meetri kõrguse vaatetornini, siis vaade oli ilus ja
Kristi tõmbas lahti laulu:
Kui siit pilvepiirilt alla vaatan
üle õitsva Eestimaa,
rõõmulaulu siis maailma saadan,
hüüan piksehäälega,
hüüan piksehäälega:
„Siin on ilus elada, siin on ilus elada!“
üle õitsva Eestimaa,
rõõmulaulu siis maailma saadan,
hüüan piksehäälega,
hüüan piksehäälega:
„Siin on ilus elada, siin on ilus elada!“
Võrratult kaunis ja mitmekesine loodus! Oli ilus
neljapäev! Aitäh Anu Joonele, kui peaorganiseerijale. Kahju, et ainult 9
silmapaari nautis matka!
Kas tõesti talvine kitse karvkate? Nii tihe ja paks!
Puhkepaus ja piknikukorvi jagamine
Külm toniseeriv vesi jalgadele!
Ilus oled, Eestimaa loodus!
